♘امیرحسین♞
♘ مدیریت انجمن اسب ایران ♞
Hobune ehk koduhobune (Equus caballus) on koduloom kabjaliste seltsi hobuslaste sugukonna hobuse perekonnast.
Hobuste zooloogiline süsteem
* Klass: imetajad - Mammalia
* Alamklass: pärisimetajad - Placentalia
* Ülemselts: kabiloomalised - Ungulata
* Selts: kabjalised - Perissodactyla
* Sugukond: hobuslased - Equidae
* Perekond: hobused -Equus
Hobused, eeslid, eeslikud ja sebrad kuuluvad kõik ühte imetajate klassi hobuslaste (Equidae) sugukonda hobuse (Equus) perekonda.
Hobustel on pikad peened jalad ning kiiret liikumist võimaldav sale keha.Hobused magavad püsti kuna nende lihased lubavad lõdvestuda ka püsti seistes.
Hobune on taimtoiduline loom. Pikk kael hõlbustab tal maast rohtu kätte saada. Taimetoiduga on kohanenud ka tema hammastik ja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole. Nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta kohe tugevate purihammastega hoolikalt peeneks. Hobuse hammaste järgi määratakse ka tema vanust: vanal hobusel on hambad kulunud.
Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Ka soola tuleb talle anda. Raske töö ja sõitude puhul antakse talle veel jõusööta: kaeru. Hobune sööb ainult puhast toitu ja joob ainult puhast vett. Seda, mis kõlbab süüa, mis mitte, eristab ta haistmise abil.
Tõugude jaotus
Hobusetõud jagatakse nende kasutuse järgi:
* Ratsahobused/Sporthobused
* Traavlid
* Raskeveohobused
* Ratsaponid
Hobused jagatakse oma ainevahetuse kiiruselt veel:
* Kuumaverelised
* Külmaverelised
* Soojaverelised
* Takistussõit
* Kolmevõistlus
* Koolisõit
* Rännak
* Galopi võidujooks
* Voltižeerimine
* Traavivõidusõit
* Polo
* Ratsajaht.
Allüürid
Galopp
Galopp
Allüürideks nimetatakse hobuse liikumisviise. Need jaotatakse loomulikeks ja kunstlikeks. Loomulikud liikumisviisid on samm, traav, galopp ja küliskäik. Kunstlikud allüürid on piruett, passaaž, küljendamine (traaväär) jt. Allüürist sõltuvad hobuse kiirus, veojõud ja vastupidavus. Allüüri puhtus oleneb hobuse närvitalitusest, treenitusest ja eksterjöörist. Liikumisviisi hindamisel vaadatakse sammu pikkust ja sagedust. Sammu pikkust mõõdetakse ühe eesjala teineteisele järgneva kabjajälje vahekaugusega, sammu sagedust aga sammude arvuga minutis.
Täielikult täisverelistes loetakse kahte hobuse tõgu:
* Inglise täisvereline ratsahobune
* Araabia täisvereline ratsahobune
Ratsaspordialad
Mõjutamine
Ratsanik saab hobusele mõju avaldada neljal viisil: kehamassiga, istmikuga, säärtega ja ratsmetega.
Hobuste värvused
HALL– Valged ja mustad karvad on kehal läbisegi. Lakk ja saba võivad olla kehaga ühte värvi, heledamad (mõnikord täiesti valged) või tumedamad.
PALOMINO– Kuldse karvastiku ning valge või kreemja saba ja lakaga.
RAUDJAS– Punaka, vaskja või kollakaspunase karvaga, kusjuures lakk, saba, jalgade allosa, ninamik ja kõrvaotsad on kehaga ühte värvi. Mõnikord on lakk ja saba kehast veidi heledamad, isegi linakarva (kreemikad). Heleraudjas on helepruun, peaaegu kahvatukuldne.
KÕRB– Värvus varieerub punakast pruunini, piirandid on mustad. Tumekõrbi hobust võidakse kutsuda mahagonikõrviks, erkpunast aga verevaks kõrviks. Tumekõrb hobune on peaaegu must, välja arvatud ninamik, mis on pruun.
MUST- Nahk, lakk, saba ja jalad on täielikult mustad. Mõnikord on nahal valgeid märgiseid.
KIMMEL- See värvus võib-olla ka „maasikavärvi" (kastanpruun nahavärv on segunenud valge värviga) või „sinine“ (must või pruun nahk vähese valge värviga); kui valgeid karvu on ülekaalus või võrdselt- kõrbkimmel, raudjaskimmel, punakimmel või kollane kimmel; valgeid karvu on vähem- kimmelkõrb, kimmelraudjas, kimmelpunane ja kimmelkollane.
VÕIK- Värvus võib olla sinaka, hiirja või helekollase varjundiga (jalgadel, lakal ja sabal on musta värvi); tume seljatriip kulgeb pikki lakka kuni sabani.
KIRJU- See värvus jagatakse 5 mustriks, millest tavalisemad on tumedad laigud heledal taustal, näiteks kastanpruuni värvi nahk valgete laikudega (nn. ovaro). Valget nahka teist värvi laikudega nimetatakse Tobianoks.
MUSTA-VALGEKIRJU- Seda tüüpi hobusel on suured ebakorrapärased laigud.
HIIRJAS- Hobuse kattekarvad on hiirhallid, jalgade allosas mustad, jõhvid samuti mustad.
TUHKUR- Värvuse tunnuseks on see, kui hallide kattekarvade hulgas leidub pruune karvu ning kui jõhvkarvad on mustad.
KOLLANE- Kollase värvuse kattekarvad on valkjaskollased kuni pruunid, enamasti kollased ning jõhvkarvad on valkjad.
Hobuste zooloogiline süsteem
* Klass: imetajad - Mammalia
* Alamklass: pärisimetajad - Placentalia
* Ülemselts: kabiloomalised - Ungulata
* Selts: kabjalised - Perissodactyla
* Sugukond: hobuslased - Equidae
* Perekond: hobused -Equus
Hobused, eeslid, eeslikud ja sebrad kuuluvad kõik ühte imetajate klassi hobuslaste (Equidae) sugukonda hobuse (Equus) perekonda.
Hobustel on pikad peened jalad ning kiiret liikumist võimaldav sale keha.Hobused magavad püsti kuna nende lihased lubavad lõdvestuda ka püsti seistes.
Hobune on taimtoiduline loom. Pikk kael hõlbustab tal maast rohtu kätte saada. Taimetoiduga on kohanenud ka tema hammastik ja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole. Nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta kohe tugevate purihammastega hoolikalt peeneks. Hobuse hammaste järgi määratakse ka tema vanust: vanal hobusel on hambad kulunud.
Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Ka soola tuleb talle anda. Raske töö ja sõitude puhul antakse talle veel jõusööta: kaeru. Hobune sööb ainult puhast toitu ja joob ainult puhast vett. Seda, mis kõlbab süüa, mis mitte, eristab ta haistmise abil.
Tõugude jaotus
Hobusetõud jagatakse nende kasutuse järgi:
* Ratsahobused/Sporthobused
* Traavlid
* Raskeveohobused
* Ratsaponid
Hobused jagatakse oma ainevahetuse kiiruselt veel:
* Kuumaverelised
* Külmaverelised
* Soojaverelised
* Takistussõit
* Kolmevõistlus
* Koolisõit
* Rännak
* Galopi võidujooks
* Voltižeerimine
* Traavivõidusõit
* Polo
* Ratsajaht.
Allüürid
Galopp
Galopp
Allüürideks nimetatakse hobuse liikumisviise. Need jaotatakse loomulikeks ja kunstlikeks. Loomulikud liikumisviisid on samm, traav, galopp ja küliskäik. Kunstlikud allüürid on piruett, passaaž, küljendamine (traaväär) jt. Allüürist sõltuvad hobuse kiirus, veojõud ja vastupidavus. Allüüri puhtus oleneb hobuse närvitalitusest, treenitusest ja eksterjöörist. Liikumisviisi hindamisel vaadatakse sammu pikkust ja sagedust. Sammu pikkust mõõdetakse ühe eesjala teineteisele järgneva kabjajälje vahekaugusega, sammu sagedust aga sammude arvuga minutis.
Täielikult täisverelistes loetakse kahte hobuse tõgu:
* Inglise täisvereline ratsahobune
* Araabia täisvereline ratsahobune
Ratsaspordialad
Mõjutamine
Ratsanik saab hobusele mõju avaldada neljal viisil: kehamassiga, istmikuga, säärtega ja ratsmetega.
Hobuste värvused
HALL– Valged ja mustad karvad on kehal läbisegi. Lakk ja saba võivad olla kehaga ühte värvi, heledamad (mõnikord täiesti valged) või tumedamad.
PALOMINO– Kuldse karvastiku ning valge või kreemja saba ja lakaga.
RAUDJAS– Punaka, vaskja või kollakaspunase karvaga, kusjuures lakk, saba, jalgade allosa, ninamik ja kõrvaotsad on kehaga ühte värvi. Mõnikord on lakk ja saba kehast veidi heledamad, isegi linakarva (kreemikad). Heleraudjas on helepruun, peaaegu kahvatukuldne.
KÕRB– Värvus varieerub punakast pruunini, piirandid on mustad. Tumekõrbi hobust võidakse kutsuda mahagonikõrviks, erkpunast aga verevaks kõrviks. Tumekõrb hobune on peaaegu must, välja arvatud ninamik, mis on pruun.
MUST- Nahk, lakk, saba ja jalad on täielikult mustad. Mõnikord on nahal valgeid märgiseid.
KIMMEL- See värvus võib-olla ka „maasikavärvi" (kastanpruun nahavärv on segunenud valge värviga) või „sinine“ (must või pruun nahk vähese valge värviga); kui valgeid karvu on ülekaalus või võrdselt- kõrbkimmel, raudjaskimmel, punakimmel või kollane kimmel; valgeid karvu on vähem- kimmelkõrb, kimmelraudjas, kimmelpunane ja kimmelkollane.
VÕIK- Värvus võib olla sinaka, hiirja või helekollase varjundiga (jalgadel, lakal ja sabal on musta värvi); tume seljatriip kulgeb pikki lakka kuni sabani.
KIRJU- See värvus jagatakse 5 mustriks, millest tavalisemad on tumedad laigud heledal taustal, näiteks kastanpruuni värvi nahk valgete laikudega (nn. ovaro). Valget nahka teist värvi laikudega nimetatakse Tobianoks.
MUSTA-VALGEKIRJU- Seda tüüpi hobusel on suured ebakorrapärased laigud.
HIIRJAS- Hobuse kattekarvad on hiirhallid, jalgade allosas mustad, jõhvid samuti mustad.
TUHKUR- Värvuse tunnuseks on see, kui hallide kattekarvade hulgas leidub pruune karvu ning kui jõhvkarvad on mustad.
KOLLANE- Kollase värvuse kattekarvad on valkjaskollased kuni pruunid, enamasti kollased ning jõhvkarvad on valkjad.